KAS MINU MAJA ELEKTRISÜSTEEM VAJAB RENOVEERIMIST?

Kui elate eelmise sajandi 60-70 -ndatel ehitatud paneelmajas, kuid miks mitte ka 20-30 -ndate eestiaegses puitmajas, siis tõenaoliselt on Teie maja elektrisüsteem vananenud ning vajab uuendamist. Elektrisüsteemi renoveerimistöid on mõttekas läbi viia samaaegselt koos teiste tehnokommunikatsioonide, nagu vee- ja kanalisatsioonitorud ning ventilatsioonisüsteem, uuendamisega. Nii on võimalik märkimisväärselt vähendada kulusid kuna paljudel juhtudel saab ära kasutada samasid šahte ja korrustevahelisi läbiviike. Samuti ei pea mitu korda läbi viima ehitustööde järgset lõpukoristust ega korduvalt trepikoda viimistlema.

Lisaks suurenenud ohutusele ja töökindlusele pakub nutikalt planeeritud elektrisüsteem selle kasutajale kordades suuremat kasutusmugavust ning rahalist kokkuhoidu. Kuidas seda saavutada – sellest tuleb juba järgnevates lõikudes täpsemalt juttu.

Korrusmaja elektrisüsteemi renoveerides tuleks tähelepanu pöörata selle järgmistele osadele:
– valgustid ja lülitid
– elektrijuhtmestik
– elektrikilbid
– TV, telefoni- ja arvutikaabeldus
– fonolukusüsteem
– automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS)

Kortermaja renoveerimistöid planeerib ja korraldab enamikul juhtudel korteriühistu juhatus või korteriühistu puudumisel mõni muu maja elu edendav organ.

VALGUSTUS – KASUTUSMUGAVUS JA ENERGIASÄÄST KÄSIKÄES

Valgustusel on kõige nähtavam, või olenevalt olukorrast võib olla ka siis nähtamatum, roll korrusmaja üldruumide elektrisüsteemis. Igatahes pimedas trepikojas ei meeldiks ju kellelgi ringi kobada. Sellise olukorra lahendamiseks piisab tavaliselt ka läbipõlenud pirni välja vahetamisest. Energiasäästlikkuse seisukohast tuleks kindlasti hõõglambi asemel kasutada säästulampi. Olenevalt kortermajast, tuleb kindlasti arvestada ka võimalusega, et kallid säästulambid võivad hakata valgustitest lihtsalt kaduma. Et sellist olukorda ennetada tuleks kortermaja trepikodades kasutada valgusteid, mille valgusallikad ei ühti tavalistes kodumajapidamiste valgustites kasutatavatega. Tavaliselt on nendeks erinevad kompaktluminofoorlambid – energiasäästlikud, suhteliselt pika elueaga ning saavutavad täisvõimsuse praktiliselt süttimishetkel.

Tõenäoliselt tundub algselt valgustuse renoveerimist planeerides kõige säästlikuma variandina välja vahetada mittetöötavad lülitid ning purunenud valgustid. Selline, esialgu kõige mõttekamana näiv lahendus, ei pruugi seda olla enam näiteks aastases lõikes. Energiasääst tuleneb just sellest, et valgus põleks seal ning ainult siis, kui teda vajatakse. Lisaks on saavutatava energiasäästu vaikimisi kriteeriumiks loomulikult energiasäästlike valgusitite ning valgusallikate kasutamine.

Nutika lahendusega on võimalik luua äärmiselt kasutajasõbralik valgustus ning hoida kokku uskumatuna näiv suurus – kuni 60 % senisest üldruumide energiatarbimisest. See on võimalik saavutada kasutades liikumisanduritega valgusteid. Liikumisanduriga valgusti võib olla kas:
PIR valgusti – PIR tähendab passiivset infrapunaandurit. See reageerib liikumisele ja inimese kehatemperatuurile. Valgus ei sütti, kui avada uks, aga ruumi sisse ei astuta. Alles liikudes anduri jälgimisalasse lülitub valgusti sisse.
Radarvalgusti –  kiirem lahendus tundlikuma anduriga, mis reageerib igasugusele liikumisele. Valgus süttib ukse avamisel juba enne, kui inimene jõuab ruumi siseneda.

4 positiivset külge liikumisanduritega valgustite kasutamisel:
1. Astudes ruumi, pole vaja hakata otsima kus asub lüliti ning pole vaja panna käest ka ostukotte – äärmiselt mugav!
2. Pole vaja muretseda kas kuskile on jäänud valgus põlema, valgus lülitub ise etteantud aja jooksul välja – kulude kokkuhoid!
3. Valgus põleb ainult seal, kus seda vajatakse. Näiteks kui elate liftiga majas kaheksandal korrusel, siis koju saabudes süttib valgus vaid esimesel ning liftist väljudes ka kaheksandal korrusel, ülejäänud korrustel valgustus ei põle – kulude kokkuhoid!
4. Juba valgusti paigaldamisel (ka renoveerimisprojektide puhul) tekib kulude kokkuhoid, kuna ei vajata lüliteid ning ei veeta nende tarbeks kaabeldust – töö ja materjali kokkuhoid kompenseerib liikumisanduriga valgusti kõrgemat hinda juba ehitusfaasis!

Liikumisanduritega valgustuse abil saad valgustuskulusid kokku hoida järgnevalt:
– Pimedad trepikojad 60–85 %
– Akendega trepikojad 40–65 %
– Esikud, keldrid, koristusruumid 40–65 %
– Pesuruumid, garaažid 50–85 %
– Koridorid, koolid, teenindusasutused 50–85 %

Täpsemalt kalkuleeri kokkuhoidu oma kortermajas: Ensto PIR kalkulaator

Lisaks loe energiasäästu kohta korrusmajas (PDF kataloog): Energiasäästlikud lahendused korrusmaja renoveerimisel

ELEKTRIJUHTMESTIK

Lisaks moraalselt vananenud ning väsinud väljanägemisega elektriseadmetele (valgustid, lülitid, elektrikilbid) on elektrisüsteemi suurimaks ohuallikaks just selle peidetud osa – elektrijuhtmed. Vanad elektrijuhtmed on halvenenud isolatsiooni tõttu suureks tuleohu allikaks. Just esimeste külmade ilmade saabudes kütteseadmeid taha lülitades tekkiv ülekoormus võib vananenud elektrijuhistiku isolatsiooni tõttu põlema süüdata kogu maja. Seetõttu tuleks kindlasti trepikoja elektriseadmete vahetamist ette võttes vahetada ära ka kogu elektrijuhtmestik.

Tänapäevastel kaablitel on olemas maandussoon, mis puudus nõukogude ajal või varem ehitatud elektrisüsteemidel. See on eelkõige tähtis just korterite toitekaablite puhul – suurenenud turvalisus kodus!

Koos uue tugevvoolu kaabelduse installeerimisega kaalu ka vajadust välja vahetada /seintesse süvistada majas olev telefoni-arvutivõrgu, TV signaali ning fonoluku kaabeldus. Seintesse peidetud kaabeldus loob trepikojas esteetilisema üldmulje ning vähendab võimalust, et keegi pahatahtlik tegelane saaks seintel rippuvaid kaableid lõhkudes tekitada häireid. Uued kaablid tuleks võimalusel paigaldada torudes, et tulevikus vajaduse tekkides oleks nende väljavahetamine hõlpsam.

Kui majas puudub fonolukusüsteem, siis üldkaabelduse väljavahetamise aeg on kõige õigem hetk paigaldamaks ka kaabeldus selle tarvis.

ELEKTRIKILBID

Korrektne elektripaigaldise renoveerimine hõlmab endas ka kilpide ehk elektrijaotuskeskuste väljavahetamist. Vananenud kaitseaparatuuriga elektrikilp võib ära nullida kogu muu välja vahetatud elektriseadmestiku eelised. Kui kaitseaparaat ikka lühisele või ülekoormusele jätab reageerimata, siis võib ka uus elektrijuhtmestik suvalises kohas üle kuumeneda ning põlema süttida.

Välja tuleks vahetada nii maja peajaotuskeskus kui ka igal korrusel olevad korruse jaotuskilbid. Enamus kordadel piisab ka olemasolevatesse kilbikestadesse uue sisemuse ehitamisest. Maja peajaotuskeskusesse tuleks kindlasti lasta paigaldada liigpingepiirikud, mis kaitsevad maja elektritarviteid välisest elektrivõrgust tulenevate võimalike liigpingete eest. Kui majas on siiamaani puudunud ka maandusseade, siis tuleks loomulikult ka see luua.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et korraliku ning korrektselt renoveeritud elektrisüsteemi saamiseks on vajalik uute vastu välja vahetada selle kõik vananenud osad. Positiivse lõpptulemuse saavutamise aluseks on tingimus, et nii elektripaigaldise projekt kui selle hilisem ehitus tuleb tellida firmadelt, kes omaksid vastavat elektrialast pädevust ehk õigust projekteerimaks ning ehitamaks elektipaigaldisi. Lisaks peavad need ettevõtted olema registreeritud Majandustegevuse Registris ning omama seal kehtivaid registreeringuid tegutsemaks antud tegevusaladel.