Elanike harjumusi tundmata suudab ka kõige professionaalsem projekteerija teha vaid rahuldava elektriprojekti. Loomulikult ei pea projekteerija olema peretuttav, kuid mida paremini ta elanike soove teab, seda paremini projekt õnnestub.

Elektriprojekt on üldprojekti osa, mille tegemist tasuks alustada kohe, kui ehitusjoonised on käes ja aiaprojekt valmis. Ehitusjoonistest tasub teha piisavalt koopiaid ja võtta seejärel käsile sisekujundus ehk mööbli paigutamine. Nii selguvad pistikupesade, lülitite ja valgustite asukohad.
Oma maja ehitamine või kapitaalremont on nii suuremahuline investeering, et selle juurde tuleb kindlasti tellida ka elektriprojekt. 150 m² eramu elektriprojekt võib maksta 5 000–12 000 krooni, sõltuvalt projekti keerukusest (koduautomaatika puhul võib tavaprojekti hinna korrutada kahega). Esimesel kokkusaamisel kaardistab projekteerija tellija vajadused. Eelnevalt võiks pererahvas põhilised soovid omavahel läbi arutada.

Kõigepealt köök, seejärel saun
Kui küttesüsteem kõrvale jätta, siis kõige võimsamad elektriseadmed asuvad köögis ja saunas. Alustades mõttetööd neist ruumidest, saab enam-vähem välja arvestada peakaitsmete võimsuse ja elektritööde orienteeruva maksumuse.
Köögis pannakse paika pistikupesad suurte kodumasinate jaoks. Arvestada tuleb tööpindadel kasutatavate teisaldatavate väikeseadmetega, mida tihtipeale on kasutuses mitu tükki korraga. Iga pikendusjuhe on võimalik ohutegur, kas või komistamise mõttes.
Pistikupesadele asukohti nuputades võiks silmas pidada, et need paigutataks pigem mööblisse ja siseseintele. Välises elementseinas olev pistikupesa võib rikkuda aurutõket. Hea mõte on hankida kohvimasina jaoks taimeriga pistik, mis tagab turvalisuse ka siis, kui läheb meelest kohvimasin välja lülitada.
Mõelda tasub sellelegi, kas lisaks üldvalgustusele juhtida ka töökohavalgustust ukse kõrvalt. Ehk tasuks paigutada samasse pistikupesa tolmuimeja jaoks, et edaspidi poleks tarvis kummarduda? Varem soovitati panna kööki ka telefonipistik, tänapäeval tasub see asendada pigem interneti- ja TV-pesaga.
Saunaruumides tuleb kõigepealt mõelda kerise suurusele ja juhtimiskeskusele – kas juhtpaneel on sisseehitatud või juhitakse kerist näiteks esikust. Kuhu paigutatakse soojaveeboiler? Kui palju võimsust see tarbib? Milline ventilatsioonisüsteem majja tuleb? Kas on plaanis hankida kesktolmuimeja?
Oluline on otsustada, kuhu paigutada kodutehnika. Selle jaoks tuleks planeerida vähemalt seitse pistikupesa ja internetiühendus. Kõlarite juhtmed on mõistlik ära peita ja paigaldada kaabeldus juhuks, kui soovitakse heli juhtida teistesse ruumidesse.
Igas toas peaks olema vähemalt üks üldvalgusti ja vastavalt ruumi põhilisele otstarbele ka vastav hulk pistikupesi teisaldatavate valgustite jaoks. Et pistikupesad ei jääks valedesse kohtadesse, näiteks mööbli taha peitu, tuleks kõigepealt läbi mõelda mööbli paigutus…

Kas teadsid, et…?
Pistikupesi läheb vaja hooviski. Tihti on ainus majast väljas asuv pistikupesa terrassil ja sealt edasi käib kõik pikendusjuhtmetega. Aiast sõltuvalt võib pistikupesi vaja minna erinevates kohtades nii sees- kui väljaspool maja. Ei pea olema ennustaja, et näha ette tulevast pistikupesade vajadust elektritoitel muruniiduki või aiatööriistade kasutamisel. Kuidas saada jõulutuled aeda minimaalse hulga pikendusjuhtmetega?
Kui aias on mitmeid pistikupesi, saab teisaldatavaid valgusteid kasutada vastavalt aastaaegadele. Muidugi peavad pistikupesad välistingimustes paiknema ettenähtud kõrgusel ja olema varustatud rikkevoolukaitsega, kuid selle eest hoolitseb juba elektritööde teostaja.
Õuevalgustuse võib paigaldada ka hiljem, kui see on elektriprojektis olemas. Tavaliselt ehitatakse esmalt maja ja seejärel kujundatakse aed. Kui maja elektrikilbi ja -kaabelduse projekteerimisel on välisvalgustusega arvestatud, võib kaablid õue vedada siis, kui jõutakse aiatöödeni.
PIR-valgustid hoiavad kokku vaeva ja energiat. Teatud aiavalgusteid juhitakse liikumisanduriga, mida võib kasutada siseruumideski. Lapsed ei pea küünitama ega külalised käsikaudu kobama, kui WC valgusti automaatselt süttib ja elektrienergiat tarbetult raiskamata ise kustub. PIR-valgusteid võib kasutada kõigis ruumides, kus valgust läheb tarvis vaid korraks: tuulekojas, panipaigas, garderoobis, keldris, pööningul jne. Liikumisanduriga valgusti säästab energiat ja vaeva, näiteks asju tassides ei pea lülitile vajutamiseks kandamit käest panema. Ka tavalise lüliti võib liikumisanduri vastu vahetada, sel juhul ei lähe erivalgusteid vaja.
Valgusregulaatorit ehk dimmerit kasutatakse tavaliselt elu-, söögi- või kaminatoas meeleolu loomiseks. Lastetoas saab tugeva üldvalgusti muuta dimmeri abil õdusaks öövalguseks. Taolisse ruumi tasub valida regulaator, mis tõstab valgustugevust sujuvalt, nii et valgusti ei sütti kohe maksimaalsel võimsusel ega ärata magajaid üles.
Valgustuse juhtmeteta juhtimine on mugav ning ühtlasi hoiab kokku energiat. Tihti meeldib kasutajale, kui valgustuse saab välja lülitada korraga mitmest ruumist, see säästab elektrienergiat ja käimisvaeva. Kui hästi läheb, saab kokku hoida ka tööraha, eriti remonti tehes.
Juhtmeteta juhtimise võimalusi on mitmesuguseid. Kõige odavamad on raadiovastuvõtjaga lülitid ja raadiosaatjana toimivad juhtimispuldid. Sellele variandile ei ole aga soovitatav üles ehitada midagi püsivat ega ühendada sellega võimsamaid seadmeid – näiteks teisaldatavat radiaatorit. Teine võimalus on paigaldada raadiovastuvõtjaga lüliti tavalisse seadmekarpi ja juhtida valgustust sealtkaudu kaugjuhtimispuldiga.

Küte ja ventilatsioon – omaette maailm
Elektriprojektis on suur osa hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemil ning soojusvahetil. Sanitaartehnika projekteerimine ja paigaldamine jäägu oma ala asjatundjatele. Majaomanik peaks tagama, et vastavad ruumid on olemas, ja läbi mõtlema, kust seadmeid juhtida.
Küttesüsteemile lisaks võiks mõelda veel sellele, kas paigaldada välistrepi sisse soojenduskaabel. Paljud on arvamusel, et see on elektrienergia ja raha raiskamine.
Remonditööde ajal võib mõelda ka muude soojenduskaablite kasutamisele, näiteks kui vihmaveetorud talviti jäätuvad ja vesi tungib pööningule, või veemõõtja ja veetorud kipuvad pakasega külmuma.

Originaalartikkel